Maadeavastaja Kolumbuse päritolu on endiselt mõistatus

20.maid peetakse maailma kuulsaima meresõitja Christoph Kolumbuse (Cristóbal Colón) surmapäevaks. Endiselt on aga segane, kus ja millal täpselt uue maailma avastaja sündis ning kuhu ta maetud on. Teadlased lootsid legedaarse meresõitja, kelle karavelid «Santa Clara» ja «La Pinta» paaril korral ka Tenerife naaber-saarel La Gomeral peatusid, saladuse lahendada DNA-uurinute abil ja 2006.aastal andsid sajad Kataloonia, Baleaaride ja Valencia kandi Colomi ja Coloni perekonnanime kandvad inimesed süljeproovi, mida võrreldi Kolumbuse sohipoja Hernando ja Ameerika avastaja venna Diego Y-kromosoomidega. Y-kromosoom on ainus meesliini pidi pärandatav kromosoom. DNA-proovide võtmise ja võrdlemise eesmärgiks oli saada selgust, kas Kolumbus oli itaalia, hispaania, katalaani või juudi päritolu.
Aastaid on Hispaania teadlased uurinud ka Sevilla katedraali maetud luid, mis arvatakse kuuluvat Kolumbusele. «Lõppenud uuringute tulemused ei toonud asjasse suurt selgust, kuid midagi siiski leidsime,» selgitas projektijuht Jose Antonio Lorente ajakirjanikele.
Tema sõnul ei otsinud nad mitte kuulsa maadeavastaja järeltulijaid, vaid Kolumbuse ja tänapäevaste Colomide ühist esivanemat. Lorente sõnade kohaselt tuleb nüüd veel uurida Itaalias elavaid inimesi, kelle perekonna nimi on Colombo.
Ajaloolaste spekulatsioonide kohaselt võis Kolumbus (Cristofol Colom) olla Barcelonast pärit aadlimees, kes liitus Aragoni kuninga Joan II vastase ülestõusuga ja tegeles piraatlusega. Teadlastes tekitab kahtlusi Kolumbuse itaalia päritolu, kuna oma kirjavahetuses kasutas maadeavastaja ladina, hispaania ja katalaani keelt ning sellega sarnanevat murret. Mehe katalaani päritolule aga viitavat see, et ta olevat reisil olles kasutanud vaid Kataloonias kehtinud meremiili ja ljöö suhet. Kõige tõenäolisemaks peetakse, et Cristóbal Colón sündis Barcelonas 1414. või 1416. aastal Kolumbuse nime kandvas lasterikkas aadliperekonnas.
Kolumbuse biograafi Salvador de Madariaga arvates võis mees aga hoopis olla juudi soost ristiusku pöördunud noobel kastiillane.
Suurem osa ajaloolastest on veendunud, et Kolumbus sündis hoopis 1451. aastal Itaalias, Genovas, kuid tema edaspidine käekäik on suur müsteerium.

Kolumbuse eluloos on ainult paar kindlalt vettpidavat fakti. Üks neist on see, et ta suri 1506. aasta 20. mail Valladolidis, kuhu ta algselt ka maeti. Maadeavastaja oli soovinud enda matmist Ameerikasse, kuid tol ajal polnud tema avastatud mandril veel korralikult toimivat ristiusu kirikut.

Teise hüpoteesi kohaselt on Kolumbus maetud Dominikaani vabariiki, kuhu tema põrm 1541. aastal ümbermatmiseks ka viidi, kuid kuna Dominikaan läks 1795. aastal Prantsusmaa valdusesse, toimetasid Hispaania võimud Kolumbuse põrmu Havannasse. Kuuba okupeerimisel 1898. aastal toodi Kolumbuse säilmed tagasi Sevillasse.
Samas avastasid 1877. aastal Santo Domingo katedraali töölised kirstu, mille kaanele oli graveeritud Kolumbuse nimi. Dominikaanlased usuvad tänini, et toona matsid hispaanlased ümber vale mehe ja õiged luud on endiselt nende valduses.
Hispaania teadlased taotlesid Dominikaani võimudelt luba sealsete säilmete uurimiseks, kuid nood keelasid võtta DNA-proove.
Granada ülikooli geeniteadlaste sõnul võib Kolumbuse «mõistatuse» lahendamine kesta veel aastaid, kuid DNA-proovide abil peaks müsteerium siiski lahenema.


Kolumbuse elu:
1451 Kolumbus sünnib Genovas, Itaalias (vaidlustatud).
1477 – 1484 Meresõitja teeb kaubaretki Islandile ja Guineale.
1484 Planeerib India reisi ettevõtmist, kavatseb ka sõita Lõuna- ja Ida-Aasiasse, purjetades läände üle Atlandi ookeani. Portugali kuningas ei nõustu plaaniga.
1492 Hispaania nõustub toetama plaani ja algab esimene reis.
1493 Algab teine merereis.
1498 Algab kolmas reis.
1500 Kolumbus arreteeritakse koloonia puuduliku haldamise eest. Vabastatakse hiljem, kuid kaotab 1495.aastal saadud kuberneri koha.
1502 Algab neljas ehk viimane reis.
1504 Kolumbus naaseb Hispaaniasse.
1506 Meresõitja sureb.

Kolumbuse esimene Ameerika merereis:
3.august 1492 – Kolumbus lahkub Hispaaniast kolme laevaga: Santa Maria, La Niña ja La Pinta.
16.september – Kolumbus lahkub Kanaari saartelt pärast La Pinta remonti.
7.oktoober – Pärast 29 päeva kestnud merereisi nägi meeskond rannikulinde suundumas lääne poole ja laevakaravan muutis selle järgi suuna.
12.oktoober – La Pinta madrus Rodrigo de Triana märkab maad. Bahama saared on avastatud.
28.oktoober – maabumine Kuubal.
25.detsember – Santa Maria sõidab madalikule ja laev hüljatakse. Kolumbuse võtavad vastu pärismaalased, kes annavad talle loa jätta maha mõned meeskonnaliikmed. Kolumbus paneb alguse uuele asundusele La Navidad ja jätab sinna 39 meest.
15.jaanuar 1493 – Kolumbus asub koduteele.
15.märts – Meresõitja jõuab Hispaaniasse ja näitab mitut kaasatoodud pärismaalast, Ameerikast pärit kulda, tubakataimi, ananassi, kalkunit ja võrkkiike.