languages
menu

Jalutuskäik promenaadil

Las Americas - Los Cristianos, Tenerife, Kanaari saared

Jaulutuskäik mööda promenaadi Las Americasest kuni Los Cristianoseni on enam kui lihtsalt jalutuskäik ookeanirannal. Tegu on umbes neljakilomeetrise teekonnaga, kuigi piki rannapromenaadi jalutades tundub see märksa pikem. Pikem ja ka huvitavam kui esmaspilgul tundub, sest igal rannal ja vaat et pea igal promenaadi meetril on oma ajalugu.
Alustame oma aja ja loo kulgu Playa Troyast ja Playa Bobost, mis on Las Americase vanimad rannad, kus alles pool sajandit tagasi laiusid soola kuivatamise väljad ja ringi askeldasid vaid kohalikud saarlased. Möödunud sajandi 60ndatel tehti algust soolaväljade lähedale uue ja uhke elamurajooni ehitamisega, mis sai nimeks Las Americas ja mille järgi hakatigi piirkonda kutsuma Playa de Las Americaseks. Varem tunti seda üsna tasast maalappi banaanikasvanduste omanike nimede järgi. Banaanikasvanduste asemele kerkisid aga Hispaania koloniaalarhitektuuri ehedad näited – toona üsna uhked kahekordsed majakesed. Täna on need bungalo-majutusteks turistidele, mida meiegi pakume oma puhkajatele ehk siis selles päris esimeses Las Americases.

Playa Troyast ida poole suunduvast promenaadist vasakule jäävad Veronicas 1, 2 ja 3. Nende kohta on levinud küll legend, et see ööelukeskus oleks justkui oma nime saanud Elizabeth Taylori keskmise nime järgi, kuid arvatavsti ei olnud belgia arhitekti loomingul Tayloriga siiski midagi tegemist. Las Veronicase noorim sõsarmaja kannab hetkel nime Papagayo Beach Club, mis on üks Veronicase keskuse populaarsemaid ööklubisid ja lounge-baare.

Pärast Veronicast jääb teele hotell Sol Tenerife ja kivine rand, mis on kodurannaks nii algajatele kui kogenud surfaritele. Edasist teekonda palistavad vasakul pool poed, restoranid ja kohvikud ning paremal Atlandi ookean, mis muudab oma palet pea, et iga saja meetri tagant - kohati on see peegelsile, kohati käib lainete möll ja värvide mäng muutudes tumesinisest lasuurseks nii, et silm ei eralda, kus vesi ja taevas kokku saavad.

Üsna levinud on arvamus, et siin kandis ei ole looduslikke basseine, kuid ... kohas, mida nimetatakse nii Kassi küüneks (Uña Gato) kui ka Suureks peaks (Cabezo Grande), leidub siiski üks looduslik bassein, millest veidi kohendades on tehtud suurepärane rannapuhkuse paik.

Hoides suunda Los Cristainose poole, jääb vahele tõrts maad, kus ranna on vallutanud jälle surfarid ning teiselpool promenaadi laiutavad mitmed hotellid. Nende hulgas Parque Santiago, mis eemalt vaadatuna meenutab pigem tuletorni, mis muide pimedal ajal huvitavalt värvi vahetab.

El Camison on aga hoopis teistsugune rand, mis võib uhkustada oma vana ajalooga, sest rajatud on see juba 1820. aastal Markii Siete Fuentese käsul ja algselt sai rand nimeks Salinas del Guincho. Promenaadist teisele poole jäävad aga Lõuna-Tenerife ühed uhkemad hotellid - Cleopatra ja Mare Nostrum.

Rand Playa de las Vistas on tuntud turistilõks, kuna tegu on lähipiirkonna ainsa heleda liivaga rannaga, sest Tenerife randade looduslik välimus tuleb vulkaanilise liiva tumedast värvist.

Väike tunnel, mis viib Los Cristianose sadamasse, mis kunagi oli Atlandi piraatide peatuspaigaks, on siiski üsna uus lahendus, sest aegu tagasi pidi ronima üle mäe, et sellesse hispaaniahõngulisse linna pääseda. Olgu ka mainitud, et esimesed kirjapanekud Los Cristianose kaluriküla kohta pärinevad 16ndast sajandist ja veel 1950ndal aastal elas Los Cristianoses kõigest 200 inimest.

Siin see lühidalt oli ja 4 kilomeetrit jalustuskäiku läksidki kiiremini kui oleks arvanud. Selja taha jäi rahvast tulvil palmidega palistatud promenaad oma kohvikute, restoranide, hotellide ja kauplustega.

 


Huvitavat

Pildigaleriid


 

galleryapart

© 2012-2018 TenerifeSiesta. All Rights Reserved.