menu

Mässav Barcelona
Jan Beltrán

Katkendeid kirjanik Jan Beltráni raamatust «Mässav Barcelona», mis ilmus trükist 2012. aasta sügisel.


«Üsna sageli öeldakse, et Barcelonas peitub midagi sõnul seletamatult maagilist. Seda peab lihtsalt tundma, tunnetama nagu kogu Hispaaniat. Ometi tunduvad ka tumedad äikesepilved Barcelonas pehmete ja kaunitena ning pimedad kangialused ei sunni sammu kiirendama. Selles Vahemere rannikul laiutavas linnas, kus hommikukargusest niiske ja läikiv kivisillutis on justnagu rasvaga üle võõbatud ja varajastel tundidel avatud aknast kostuv Ravelli «Bolero» kõlab kitsukese tänava müüride vahel kui ood elule, ei pea majaseintelt tuge otsima, et tuuleiil sind tänavanurka ei suruks kui koltunud noodilehe. Olgu parasjagu kui tahes «puta vida», sel maagilisel linnal leidub alati jõudu ja optimismi, mida sullegi jagada.» (lk. 60)

«Pesumajadest tõusev aur, väikestest puutöökodadest õhku paiskuv saepuru tolmu, värske saia ja kohvi aroom ning teatri ees heljuvate parimate parfüümide pilv – need on Barcelona lõhnad ja neid on veel palju teisigi. Nagu ka higi lehk metroos, lõhnakuusekeste odöör taksodes või jaaniööl linna kohal hälliv pidulikkust kandev hõng, mis ilutulestiku ja paugutite tossuga valla päästetakse. Olgu see maitse, lõhn või värv – neil on võime viia sind mingisse aega või kohta. Need on linna lõhnad, mis kinnistuvad iga barcelonlase mälumustrisse igaveseks. Nii vahelduvad ka värvid, valgest mustani, mille vahele mahub palju toone.» (lk. 84)

«Süngeid motiive kätkeb ka Antoni Gaudí looming, kuigi tema loome kõrgperioodil rajatud Güelli park on täis looduse impulsse ja kirkaid värve, mis viivad nii mere põhja, mägikoobastesse, kui ka taevavõlvi veerele. See on kui oaas, ideaalne pelgupaik suurlinna müra eest. Põhja-Barcelona kõrgendikul asuva pargi «vestibüülist» viib üles kahesuunaline lai mosaiiktrepp, mille jagab pooleks justkui paradiisiaia lokkav ja lopsakas loodus koos veelätete ja sisalikega. Poolel teel on tervitamas pargi sümbol, sinakasroheline hiiglaslik salamander, mida on kasutatud ka kaasaegse Barcelona embleemina. Güelli pargis ei mõju Gaudíle omane geomeetriatunnetus ja täisnurkade puudumine peadpööritavalt, nagu Paseo de Gracial sind vaakumina endasse imev La Pedrera. Kuigi maailma pikimal, kaheksakümne nelja samba peal asetsevale platoole ehitatud pargipingil võib turnimine päädida kauni linnavaate nautimisega, jagub juhtumeid, kui lõpppeatuseks saanud hoopis hauatagune maailm. Kõige omapärasemad ehitised pargis on vahetult sissepääsu juurde püstitatud «piparkoogimajakesed»» (lk. 99-100)

Vaata veel:

Barcelona linnatuur Mihkliga.

Rahva Raamat
Jan Beltrán Hispaania riigitelevisioonis TVE2


 

Huvitavat

Huvitavat

Hea teada


 

 

 

 

 

galleryapart

© 2012-2023 TenerifeSiesta. All Rights Reserved.