Tenerife - veinisaar!

Kanaari saartest leiab kirjapanekuid juba enne meie ajaarvamist. Esimesed saartele jõudnud seiklejad kiitsid nende paradiisilikku loodust ning head kasvupinnast. Saared meelitasid aastasadade jooksul nii orjakaupmehi, meresõitjaid kui muidu uudishimulikke.
Kui vallutajad saartel maabusid, elasid pärismaalased veel kiviajas ning ei teadnud midagi ei viinamarjadest ega kaugeltki mitte veinidest. Pärismaalased ehk guantšid tegelesid jahipidamisega ning käisid kalal. Nende igapäevasesse ellu kuulus ka põlluharimin ja küllalt algelisel tasemel.
Lõplikult vallutati Kanaari saared aastatel 1402 - 1496 (Loe lähemalt!).

Euroopast saabunud uusasukaid köitis eelkõige saarte lopsakas loodus ja mahe kliima. Nad tõid kaasa erinevaid taimeistikuid, uskudes, et sellest tõuseb neile korralik kasu. Esimesi, mida hakati saartel viljelema, oli suhkruroog. Hiljem lisandus Lõuna-Euroopast toodud viinamari. Nõnda kasvab saartel tänagi veel viinamarjasorte, mida ei kohta kuskil mujal maailmas, kuna 1800-ndatel hävitasid Euroopas viinapuutäid (Viteus vitifoliae) neist suure osa. Näiteks suretasid kahjurid aastatel 1848-1878 välja peaaegu kogu Prantsusmaa veinitööstuse.

Kanaari veinid saavutasid kuulsuse juba varakult. Veine viidi Inglismaale, kus muide ka William Shakespeare nende eripärasust kiitis, ja veinid «reisisid» saartelt ka Hispaania asumaadesse Ameerikas. On väidetud, et aastal 1776 tähistati Ameerika iseseisvumist suurejooneliselt just nimelt Kanaaridelt pärit veinidega. Kuid omal ajal jõudsid Kanaari saartel toodetud veinid ka Põhjamaadesse, kus üks nende ülestähendatud ostjatest oli Rootsi kuningakoda, ja Venemaale, kus teatavasti nende suureks nautijaks oli Katariina II isiklikult. Nõnda kujunes veini tootmisest aastasadadeks oluline osa nii Kanaaride majanduses, kui poliitikas. Vein sai saartele kolimise põhjuseks nii iirlastele kui inglastele ning Tributo de sangre kokkuleppe kohaselt ka paljude hispaanlaste ümberasumisele Ameerikasse. Nimelt dikteeris mainitud kokkulepe, et kui veini müüakse uutel Ameerika aladel, siis peab osa veinitootjate perekonnast Ameerika ka oma uueks kodumaaks valima. Täpsemalt: iga Kanaari saartelt Ameerikasse saadetud 100 tonni suuruse kaubalastiga pidi kaasa minema viis perekonda.

Hispaania ning Inglismaa vaheliste suhete halvenemine ei toonud endaga kaasa mitte ainult majandusliku kaose, vaid maailm unustas vähehaaval ka Kanaaride veinid. Aeg möödus ja viinamarjade kasvatamine sai saartel uue hoo sisse ning veinitööstus uue alguse. Tenerife oli esimene saartest, kus kehtestati veinidele nn. kvaliteedi kontroll ehk denominación de origen nagu Prantsusmaal Appelation Controlée. See sai alguse Tenerife põhjaosas Tacaronte-Acentejos aastal 1985. Tänaseks on igal saarel (väljaarvatud Fuerteventura) oma veinitootmine, kus rakendatakse denominación de origeni. Tenerifel on viis märgistatud veinipiirkonda - Abona, Valle de Güímar, Valle de la Orotava, Tacoronte-Acentejo ja Ycoden-Daute-Isora.

Kanaari saarte eriline pinnas ja veinitootmise tavad, nagu ka siinsed viinamarjasordid, annavad veinidele oma, originaalse maitse. Praegu on saartel 64 registreeritud viinamarjasorti, kuid vanu ja ainulaadseid on siin säilinud koguni ligi 100.
Nii nagu on panustatud veini tootmisse, nii on lood ka veini turustamisega. Tänaseks on mitmed Kanaaride veinid võitnud erinevaid auhindu ka kaugel piiride taga. Saartel on mitmeid veinimuuseumeid ja bodegasid ehk veinikeldreid, kus ka turistidel on võimalus maitsta erinevaid veinisorte. Populaarseimaks veiniekskursiooni sihtpunktiks on Tenerifel jäänud endiselt Tacoronte-Acentejo piirkond, kust pärinevad ka saare tuntuimad veinid nagu Tabaibal, El Lomo ja Viña el Drago.

Tenerifel on olnud tavaks, et sügiseti korraldavad väikesed istandused traditsioonilise veinisõtkumise. Näiteks Güímari orus tallatakse viinamarju mahlaks samal ajal, kui Neitsi Socorro (Virgen del Socorro) kantakse (7. septembril) Güímari kirikust kabelisse. Veinipidudest aga on võimalik osa saada ka juba varem. Taolised veinisõtkumise pidustused olid ennemuiste mõeldud vaid meestele ning naisi ei tohtinud lähedalegi lasta, sest kuulu järgi pidavat vein siis roiskuma.

Tänaseni korjatakse saartel viinamarjad käsitsi, sest kasvandused on väikesed ning paiknevad mäenõlvade erinevatel rinnetel, kuhu masinate viimine ja seal nende kasutamine valmistaks suuri raskusi.

Tenerifelt pärit tunnustuse pälvinud veinid on veel El Mollero (Valle de Güímar), Flor de Chasna (Abona), 7 Fuentes (Valle de la Orotava) ja Tágara (Ycoden-Daute-Isora) ning mitmed teised.
Põhjamaades nagu ka Eestis poeriiulitelt Kanaaride veine aga naljalt ei leia. Võib-olla on põhjuseks hind, sest ka Tenerifel maksavad saartel toodetud veinid rohkem, kui näiteks mandri-Hispaanias masinaga korjatud viinamarjadest valmistatud keelekasted.

Tenerifet külastavatele veinisõpradele soovitame kindlasti minna kaema eestlanna poolt peetavat vinoteeki, kus lisaks parimate keelekastete mekkimisele võite meelepärase veini ka kaasa osta.

Vinoteegi VINO VIDI VICI leiate Passarella (kaubanduskeskuse) ülemise korruse terrassilt keset La Pepa Food Marketit.
Aadress:
Avenida San Francisco, 6
Los Cristianos

VINO VIDI VICI Facebooki lehe leiate KLIKATES SIIA!

Vinoteegi asukoht Google kaardil: