languages
menu

Cochino negro canario - kanaari must siga


Kanaari mustast seast leiab ülestähendusi 13. sajandist. Arheoloogilised leiud viitavad aga sellele, et nimetet siga oli saarel koduloomaks juba ajal, kust pärinevad ka esimesed andmed algasukatest ehk guantšidest - 2500 aastat tagasi.

5 / 5Cochino negro canario ehk musta sea päritolule ei ole endiselt lõplikku ja ainsat selgitust, kuid oletatakse, et loomad toodi kunagi Aafrika põhjarannnikult ja nad pärinevad esialgselt muistsetest hispaania sigadest. Tänane kanaari must siga aga on sündinud aasia ja aafrika musta sea ristamisel. Islamiusu levimisega Aafrika põhjaossa tõrjuti sealt siga välja ning sellisena on loom säilinud vaid Kanaari saartel.
Must siga oli guantšide igapäevases elus väga tähtsal kohal. Looma ei hinnatud mitte ainult liha pärast, vaid lugu peeti ka tema nahast, mis sobis suurepäraselt kehakatete valmistamiseks. Ka valmistati sellest köisi, mille abil karjatati kitsi ja lambaid. Samade köite abil kinnitasid guantšid ka nahad muumiate ümber. Sea luudest aga valmistati ehteid.
Kanaari musta seaga on seotud ka erinevaid legende. Nimelt olevat El Hierro saarel Asteheyta koopas elutsenud seadeemon Aranfaybo, kelle ülesandeks oli kutsuda esile vihmasadu, kui saart oli kurnanud pikk kuivaperiood. Aranfaybo aeti koopast välja ja nii kaua pidi ta päevavalguse käes ringi hulkudes vaevlema, kuni taevaluugid lõpuks avanesid.

Mustal seal on tänaseni tähtis koht Tenerife loomakasvatuses, seda enam, et loom on suurepäraselt kohanenud - must karvkate on pikk ja tihe ning nahk paks ja tume, mis aitab loomal vastu pidada Kanaaride kuumale päikesele. Nahk aga on voltis ning kortsud ripuvad laubal silmadeni, mistõttu on looma nägemine piiratud ja sageli, vananedes kaob see hoopis. Looma pea aga on kehaga võrreldes väike ning lontis kõrvad suured.

Cochino negrot peetakse «kogu pere loomaks», kuid samas hinnatakse maitsva liha tõttu ning looma sõnnik on väärtuslikuks väetiseks puuviljaaedades. Ka ületavad musta sea liha maitseomadused valge sea omad. 1960-ndatel hakati saartele tooma ka teisi sealiike, mis seadis musta sea aretamise ohtu. Nimelt massilise turismiga ei sobinud loomakasvatajatele kanaari sea kasvutempo. Roosast seast saadi liha pea kaks korda kiiremini toidulauale. Samas aga tagas musta sea aeglasem kasvutempo lihale kõrge kvaliteedi, enne kõike suurepärased maitseomadused.

Kaheksakümnendate alguses tõusis kanaari musta sea väärtus taas ning taashinnati tema eelised teiste sealiikidega võrreldes. Ajal, mil kanaari must siga oli jõudmas väljasuremise piirile, andsid lapalmalased Juan Franscico Capote Álvarez ja Mariano García välja raamtu «El Cerdo Negro Canario» (Kanaari must siga). 1997. aastal lisatigi saartel hinnatud loom hispaania koduloomade nimekirja ja liigi säilitamiseks loodi kasvatused La Palmal (Garafia), Gran Canarial (Finca de Osorio) ning suurim neist Tenerifel (Finca El Helecho).

Cochino negro canario - kanaari must siga
- Järelkasv on kiire, emane viljastub kaks korda aastas ning tiinuse kestus on kuni neli kuud, tuues seejärel ilmale keskmiselt 9-10 põrsast.
- Emis imetab poegi 1,5 kuud.
- Viljastamine ei toimu kunstlikult ja tänu sellele on võimalik looma geneetilise tausta uurimine.
- Tänapäeval kohtab kanaari musta siga paljudes majapidamistes ning tema sõnnikut peetakse viljapuuaedades asendamatuks.

Turistidele, kel huvi Cochino negroga tutvust teha, soovitame külastada Arafos Granja El Carretóni või Vilafloris Alma de Trevejos talumajandit ning muidugi ka saare valitsuse poolt looma aretamiseks rajatud ökofarmi Finca El Helechot.

Show

Ökofarm Finca El Helecho.


Loe arhiivist muud huvitavat!

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Huvitavat

Huvitavat

Kinnisvara Tenerifel

Kliima


 

 

 

galleryapart

© 2012-2017 TenerifeSiesta. All Rights Reserved.